Soojuspumba paigaldus ja seadustamine
Soojuspumba paigaldamine vajab peaaegu alati tasuta ehitusteatist koos projektiga ehitisregistris. Korterelamus lisandub kaasomanike või korteriühistu nõusolek. Müra piirnorm elamualal on päeval 50 dBA ja öösel 40 dBA — asukoha valik loeb rohkem, kui enamik paigaldajaid räägib.
Miks „seadustamine” on eraldi teema, mitte lihtsalt paigaldus
Paljud kütteseadme müüjad ja paigaldajad keskenduvad seadme ja paigalduse müügile, mitte paberimajandusele — aga soojuspumba paigaldamine loetakse Eesti ehitusseadustiku mõttes hoone rekonstrueerimiseks (küttesüsteemi muutmine), mistõttu kehtib sellele sama nõue mis muule ehitustööle: teatamiskohustus kohaliku omavalitsuse ees.
Protsess samm-sammult
Projekt
Paigaldaja või projekteerija koostab soojuspumba paigalduse projekti (asukoht, seade, torustik/juhtmestik).
Ehitusteatis
tasutaEhitusteatis koos projektiga esitatakse kohalikule omavalitsusele ehitisregistri (ehr.ee) kaudu, enne tööde algust.
Korterelamu puhul: kaasomanike nõusolek
Kuna välissein on korteriomanike ühisomand, on vaja kaasomanike või korteriühistu volitatud esindaja nõusolekut.
Paigaldus
Paigaldaja teeb töö vastavalt esitatud projektile.
Kasutusele võtmine
Valmiv töö kajastub ehitisregistris — see on samm, mille puudumine tuleb tavaliselt esile alles hilisemal kontrollil või kinnisvaratehingul.
Korterelamu erisus: ühisomand
Korterelamus kuulub välissein, kuhu soojuspumba välisüksus tavaliselt paigaldatakse, kõigi korteriomanike ühisomandisse — mitte ainult selle korteri omanikule, kelle akna alla seade tuleb. See tähendab, et üks korteriomanik ei tohi välisüksust paigaldada ilma teiste kaasomanike (või korteriühistu olemasolul selle volitatud esindaja) nõusolekuta, isegi kui seade teenindab ainult tema enda korterit.
Müra: mida piirnorm tegelikult tähendab
A-korrigeeritud müra piirnorm elamualal on päeval 50 dBA ja öösel 40 dBA (öine lubatud maksimaalne tase 45 dBA). Piirnormi ei tohi ületada naabermaja juures ega naaberkorteri rõdul — see tähendab, et vastutus ei lõpe sinu enda kinnistu piiril.
Praktikas jääb külmal ilmal pidevalt töötava välisüksuse müratase ühe meetri kaugusel seadmest ligikaudu 60 dBA juurde. Lihtsustatud arvutuse põhjal on keskmine tase 10 m kaugusel seadmest umbes 40 dBA.
Kompressori ja ventilaatori müral on aga tonaalne iseloom, mistõttu võib tegelik häirivuse hinnang kuni 5 dB võrra suureneda — see võib öist lubatud taset ületada, kui seade on paigaldatud liiga lähedale naabri magamistoa aknale või rõdule.
Kas kütteseadmete toetus katab paigalduskulu?
Osa Eesti linnu kvalifitseerub praegu avatud EIS-i kütteseadmete uuendamise toetusele, mis katab seadme ja paigalduse maksumust kuni 70% ulatuses, max €10 000. Vaata, kas sinu linn kvalifitseerub.
Toetus ei asenda ega mõjuta ehitusteatise kohustust — need on kaks eraldi protsessi.