Kas üks korteriomanik saab lihtsalt ise laadija paigaldada?

Tavaliselt mitte ilma ühistu nõusolekuta. Ühiskasutusega parkla ja maja üldelektrisüsteem tähendavad, et ühe laadija lisamine mõjutab kogu hoone koormust — see on ühistu, mitte üksikomaniku otsus, ka siis, kui parkimiskoht on eraomandis.

Miks on koormusjaotussüsteem kohustuslik?

Kortermaja peakaitse on mõõdustatud kogu hoone tarbimise järgi, mitte laadijate arvu järgi. Dünaamiline koormusjaotussüsteem jagab olemasolevat võimsust automaatselt mitme laadija vahel, et üks korraga laadiv auto ei rakendaks maja peakaitset.

Kas toetus katab ka laadija enda ostu, mitte ainult ehitust?

Jah — toetuse read katavad eraldi projekteerimist/ehitust, seadme (laadija) soetust ja koormusjaotussüsteemi. Täpne jaotus on lahti kirjutatud laadija toetuse juhendis.

Kas see on osa korterelamu rekonstrueerimistoetusest?

Ei — see on eraldi KIK-i skeem, erineva eelarve ja administraatoriga kui EIS-i korterelamu rekonstrueerimistoetus. Ühistu saab neid teoreetiliselt taotleda paralleelselt, aga tegu on kahe eraldi protsessiga.

Elektriauto laadimine korterelamus: KÜ otsus ja KIK toetus

Korterelamus ei ole laadimine üksiku korteriomaniku, vaid ühistu otsus — jagatud parkla ja maja üldelektrisüsteem mõjutavad kõiki elanikke. Kui hoonet teenindab vähemalt 10 parkimiskohta, on KIK-i laadimistaristu toetus reaalne alternatiiv täishinnale.

Miks see on ühistu, mitte üksikomaniku otsus

Korterelamu peakaitse ja parkla elektrisüsteem on jagatud ressurss. Ühe laadija lisamine muudab hoone koormusprofiili, isegi kui parkimiskoht ise on eraomandis. Seetõttu käib laadimistaristu rajamine läbi ühistu otsuse ja tavaliselt ühise hanke, mitte üksikute korteriomanike eraldi tellimuste kaudu.

Praktiline tagajärg: kui mitu elanikku soovib laadijat, on odavam ja lihtsam planeerida kogu taristu (kaablid, koormusjaotus, mõõtmine) korraga, mitte lisada laadijaid ükshaaval, iga kord uut kaablitrassi vedades.

KIK-i toetus lühidalt

Korteriühistud, kelle hoonet teenindab vähemalt 10 parkimiskohta ja millele ei ole väljastatud ehitusluba pärast 10.03.2021, saavad taotleda KIK-i laadimistaristu toetust. Voor on avatud, laienes 16.07.2026 ka Tallinna lähivaldadele.

Laadimistaristu toetuse määrad (seisuga juuli 2026)

Kuluartikkel	Toetus	Märkus
Projekteerimine/ehitus (2–10 punkti)	€757 / punkt
Projekteerimine/ehitus (11–20 punkti)	€370 / punkt
Tavalaadija soetus	alates €615 / laadija
22 kW+ mitme väljundiga laadija	€1 612 / laadija

Hinnad ja toetusinfo seisuga juuli 2026. viimati kontrollitud juuli 2026.

Täielik tingimuste, määrade ja näite ülevaade on eraldi toetuse juhendis — see leht keskendub praktilisele korraldusele, mitte taotlusprotsessile.

Koormusjaotussüsteem: miks see on kohustuslik, mitte lisamugavus

Kortermaja peakaitse on mõõdustatud kogu hoone tarbimise, mitte laadijate arvu järgi. Kui kõik laadijad tõmbaksid korraga täisvõimsust, ületaks see kergesti maja peakaitsme mahu.

Dünaamiline koormusjaotussüsteem lahendab selle automaatselt: kui hoones on parasjagu muud suurt koormust (nt pesumajas), vähendab süsteem ajutiselt laadijate võimsust, selle asemel et rakendada maja peakaitset. See on ka KIK-i toetuse üks kohustuslik tingimus, mitte lihtsalt tehniline soovitus.

Individuaalne vs jagatud mõõtmine

Praktikas soovib enamik korteriomanikke maksta ainult oma auto laadimise eest, mitte jagada kulu võrdselt kõigi vahel. Hanke koostamisel tasub arutada koos elektrikuga, kas lahendus toetab korteripõhist arvestust (nt eraldi mõõtevahendid laadijate juures) või jaguneb kulu muul viisil.

See on läbirääkimiskoht, mitte midagi, mida KIK-i toetus ise ette kirjutab.

Kontrollitud paigaldajad

Soekodu ei paigalda ise laadijaid — küsi pakkumist otse kontrollitud tegijatelt:

Kortermaja mastaabis projekti puhul tasub hankes eraldi küsida, kas pakkuja on varem korterelamu-mastaabis (mitme laadimispunkti, koormusjaotusega) projekte teinud — see erineb ühe eramaja laadija paigaldusest.