Soojuspumba seadustamine: millal on vaja ehitusteatist, millal mitte

Miks „seadustamine” kõlab keerulisemalt, kui see on

Enamik otsingutulemusi selle teema kohta on kirjutanud paigaldaja, ehitusteatise koostamise teenust müüv firma või tehingut vahendav kinnisvarabüroo — kõigil on põhjus rääkida seadustamisest kui millestki, mida sina ise teha ei saa. Tegelikult on „soojuspumba seadustamine” lihtsalt ehitusteatise esitamine, ja seadus lubab omanikul selle nii enne kui pärast paigaldust ise ära teha.

Kui otsid infot paigalduskoha valiku, müra piirnormi või korterelamu kaasomanike nõusoleku kohta, on need juba paigalduse ja seadustamise juhendis — see leht keskendub konkreetselt küsimusele, millal ehitusteatis, ehitusluba või midagi neist ei ole vaja, ja mida teha, kui pump on juba katuse all, aga registris teda ei ole.

Millal ehitusteatis, millal ehitusluba, millal ei ole vaja midagi

Ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punkti 3 järgi loetakse kütteseadme (sh soojuspumba) paigaldamine, muutmine või eemaldamine hoone ümberehitamiseks ehk rekonstrueerimiseks, kui see muudab hoone omadusi. See ei ole valikuline tõlgendus — nii on seaduses tehnosüsteemi mõiste otse kirjas, ja täpsed nõuded tulevad seadustiku lisa 1tabelist „Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta”. Otsustav on hoone suurus, mitte soojuspumba enda mõõtmed:

• Elamu, ehitisealune pind kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge (nt väike aiamaja): ümberehitamiseks ei ole vaja midagi.
• Elamu, 20–60 m² ja kuni 5 m kõrge: vaja on ehitusteatist, formaalset ehitusprojekti seaduse järgi ei nõuta.
• Elamu, üle 60 m² või üle 5 m kõrge — see on enamiku eramute ja korruselamute tegelik suurusklass: vaja on ehitusteatist ja ehitusprojekti.

Praktikas tähendab see, et kui su maja on tavaline eramu või korterelamu, tuleb soojuspumba paigalduseks peaaegu alati esitada ehitusteatis koos projektiga — aga sa ei jõua kunagi olukorda, kus omavalitsus nõuab selle asemel ehitusluba. See vahe on oluline, sest mõned ehitusteatise teenust müüvad lehed jätavad mulje, nagu oleks tegu keerulisema, pikema menetlusega.

Juba paigaldatud, aga registreerimata pump

See on tõenäoliselt kõige levinum olukord: pump töötab juba aastaid, aga keegi ei esitanud omal ajal teatist — kas soojuspumba müüja ei maininud seda või paigaldaja jättis selle klientide vahel ära lahendamata. Ehitusseadustikus ei ole eraldi „seadustamise” menetlust. Käib sama protsess, mis pidi käima enne paigaldust, lihtsalt tagantjärele ja tegelikkusele vastavate andmetega.

Kõige levinum hetk, mil see üldse avastatakse, on kinnisvaratehing või pangalaen — pank või notar võrdleb tegelikku olukorda ehitisregistri andmetega, ja lahknevus tuleb lahendada enne tehingu lõpetamist. Mõistlik on see korda ajada varem, mitte tehingu keskel ajapiirangu all.

Kas pead selle eest firmale maksma?

Ei pea. Ehitusseadustiku § 19 lõike 2 järgi tohib hoone omanik ehitusprojekti ise koostada ja käesoleva seadustikuga reguleeritud töid (sh ehitusteatise esitamist) ise teha, kui ta järgib asjatundlikkuse põhimõtet — vastutus, et tulemus vastab nõuetele, jääb sellisel juhul omanikule endale. Ehitisregister (ehr.ee) võtab teatisi vastu nii füüsiliselt kui ka läbi e-portaali.

Enamiku selleteemalistest juhenditest on kirjutanud paigaldaja või ehitusteatise koostamise teenust müüv firma. See ei tee nende infot valeks, aga seletab, miks omaniku enda tee harva välja pakutakse. Firma tasub valida siis, kui projekti nõuetekohane koostamine tundub keeruline (nt korterelamu ühisosa või mitmeosaline süsteem), mitte seepärast, et seadus seda nõuaks.

Kas nõuded erinevad omavalitsuseti?

Ehitusteatise, ehitusloa ja „ei ole vaja midagi” piirid tulevad riiklikust ehitusseadustikust ja kehtivad ühtemoodi üle kogu Eesti — kohalik omavalitsus ei saa neid piire ise karmimaks ega leebemaks muuta. Mis omavalitsuseti erineb, on vorm ja praktika: näiteks Tartu linn on avaldanud oma juhendi, mis täpsustab, mida ehitusprojekt peab sisaldama (tiitelleht, seletuskiri, asendiplaan mõõtkavas 1:500 või 1:1000, vajadusel joonised). Sisuline nõue — ehitusteatis ja projekt — on sama, mis mujal Eestis; erinev on ainult see, kui detailselt kohalik omavalitsus oma nõudeid oma kodulehel lahti kirjutab. Kontrolli alati ka oma valla või linna kodulehte, kas neil on selline täpsustus olemas.

Kas see mõjutab kütteseadme toetust?

Toetuse kaotamist registreerimata pumba pärast ei ole tingimustes kirjas. Küll on EIS-i väikeelamute kütteseadmete toetuse tingimustes nõue, et hoonel endal oleks ehitisregistris kehtiv kasutusluba või kasutusteatis — see puudutab hoonet tervikuna, mitte otseselt uut kütteseadet. Kui plaanid toetust taotleda, vaata täpsemalt kütteseadmete toetuse juhendist, kas ja mis määraga sinu linn kvalifitseerub.

Soojuspumba paigaldajad

Soekodu ei müü ega paigalda soojuspumpasid. Vali sobiv firma ja saada talle päring meie kaudu või mine otse tema veebilehele.