Vana maja soojustamine: hingav sein ja niiskusrisk
Vana maja seinamaterjal — paekivi, õhuke tellis, palk — on ise niiskustundlik ja vajab, et niiskus pääseks konstruktsioonist välja kuivama. Vale materjali või meetodi valik ei jäta soojust lihtsalt vähem kokkuhoituks, vaid võib jätta niiskuse konstruktsiooni sisse lõksu.
Mis teeb vana maja teistsuguseks
Enne 1960. aastaid ehitatud majade seinamaterjal (paekivi, õhuke tellis, palk) toimib teisiti kui tänapäevane betoon- või karkasssein: see laseb niiskusel liikuda läbi seina enda, mitte ainult läbi sisekliima juhtimise. Kui soojustus ja materjalivalik seda eiravad, koguneb niiskus konstruktsiooni sisse, kus seda on raske avastada enne, kui kahju on juba tekkinud.
Materjalivalik: miks kivivill sobib enamasti paremini
Kivivill laseb veeauru läbi paremini kui EPS, mis annab niiskusel võimaluse konstruktsioonist väljapoole kuivada. See on eriti oluline just niiskustundliku vana seinamaterjaliga majal — uuemal, tihedama betoonseinaga majal on erinevus praktikas väiksem. Täpne kõrvutivõrdlus tuleohutuse, hinna ja aurulubavuse osas on EPS-i ja kivivilla juhendis.
Väljast või seest — vana maja erijuhtum
Enamasti on väline soojustus eelistatud: soojustuskiht jääb külma poolele, sein ise püsib soojem ja kuivem, ja kastepunkt (koht, kus veeaur kondenseerub) jääb soojustuse sisse, mitte seina struktuuri. See on põhjus, miks enamik selle saidi fassaadijuhendeid eeldab välist paigaldust.
Mõnel vanal majal pole seda valikut: kui fassaad on muinsuskaitse all või arhitektuuriliselt väärtuslik, võib väline soojustus olla keelatud või piiratud. Sel juhul jääb ainsaks variandiks sisemine soojustus, mis nihutab kastepunkti seina sisse — see suurendab niiskuskahjustuse riski, kui kasutatakse vale (aurutihe) materjali või valesid detaile.
Tihendamine ilma ventilatsioonita — vana maja kõige levinum viga
Vana maja praod ja lekkivad aknad-uksed pakkusid aastakümneid juhuslikku õhuvahetust. Kui need tihendatakse soojustustöö käigus ilma ventilatsiooni parandamata, kaob see juhuslik õhuvahetus ja niiske siseõhk jääb majja lõksu — tulemuseks on kondensaat ja hallitus, mis tekivad just pärast renoveerimist, mitte enne seda. Täpsem seletus ja diagnoosiraam on hallituse ja niiskuse juhendis.
Kust vana maja soojustamist alustada
Kui pööningul pole üldse soojustust, on see tavaliselt kõige suurema mõjuga ja odavaima ligipääsuga esimene samm. Vaata pööningu soojustamise juhendit.
Kui vana majal pole kunagi olnud vundamendi soojustust ega hüdroisolatsiooni, tasub see samuti varakult üle vaadata. Vaata vundamendi soojustamise juhendit.