Soojuspump on jääs: mis on normaalne ja millal on rike

Lühike vastus

Jäätumine ise ei ole rike. Õhksoojuspump võtab soojust välisõhust, mistõttu välisüksuse soojusvaheti on töötamise ajal ümbritsevast õhust külmem. Õhus olev niiskus kondenseerub selle pinnale ja külmub. Iga tänapäevane seade oskab seda ise lahendada.

Otsustav küsimus ei ole „kas jääd on”, vaid kas jää kaob. Kui härmatis tuleb ja läheb, töötab seade nii nagu peab. Kui jää jääb püsima, kasvab päevast päeva või koguneb seadme alla plaadiks, on midagi katki.

Miks jäätumine on nulli lähedal kõige hullem

Vastuoluline, aga loogiline: kõige rohkem jääd ei teki kõige suurema külmaga. Soe õhk kannab rohkem veeauru kui külm. Umbes −5 kuni +2 kraadi juures on õhus korraga palju niiskust ja soojusvaheti pind on juba alla nulli, mis on jäätumiseks halvim võimalik kombinatsioon. Sügava pakasega on õhk kuiv ja jääd tekib vähem.

Eesti talv istub suure osa ajast täpselt selles vahemikus, eriti rannikul, kus on niiskem ja pehmem. Sisemaal on külmem ja kuivem, seega jäätumistsükleid on vähem, aga seal langeb omakorda rohkem seadme tootlikkus (COP). Kumbki ei ole rike, need on lihtsalt kaks erinevat talve samale seadmele.

Kus Eestis see kõige rohkem pureb

Riigi ilmateenistuse kliimanormid (1991–2020) näitavad, et Eesti talv möödub suures osas just selles halvimas vahemikus. Talvekuude keskmised jäävad mõlemas alljärgnevas kohas nulli lähedale, mitte sügavasse pakasesse:

• Pärnu: detsember −0,9 °C, jaanuar −3,0 °C, veebruar −3,7 °C. Suhteline õhuniiskus 89, 88 ja 87 protsenti.
• Tartu-Tõravere: detsember −2,1 °C, jaanuar −4,1 °C, veebruar −4,4 °C. Suhteline õhuniiskus 89, 88 ja 85 protsenti.

Vahe on väiksem, kui rannikukliima maine lubaks arvata. Õhuniiskus on talvel praktiliselt sama, ligi 90 protsenti mõlemas, ja temperatuuride vahe on umbes üks kraad. Praktiline järeldus on see, et jäätumine ei ole ühe piirkonna probleem. Talvine õhk on igal pool Eestis niiske ja nulli lähedal, mis tähendab, et sulatustsüklite rohkus on siinse kliima normaalne osa, mitte märk halvast seadmest.

Mida normaalne sulatustsükkel välja näeb

Sulatamise ajal pöörab seade külmaaine voolu lühiajaliselt ümber ja soojendab soojusvahetit seestpoolt, sisuliselt lülitub mõneks minutiks jahutusrežiimi. Tootja Trane’i andmetel kestab üks tsükkel tavaliselt 3–5 minutit. Sel ajal näed ja kuuled järgmist:

• välisüksusest tõuseb auru, mida sageli peetakse ekslikult suitsuks;
• välisventilaator jääb seisma, kuigi kompressor töötab edasi;
• kostab lühike vuhin, kui külmaaine suunda vahetab;
• siseüksus puhub korraks jahedamat õhku või lülitub lisaküttele;
• seadme alt tuleb sulavett, mis on samuti normaalne.

Sagedus sõltub ilmast. Niiske nulliläheduse ajal võib seade sulatada mitu korda tunnis, kuiva pakasega tunduvalt harvemini. Tihe sulatamine niiskel ilmal ei ole iseenesest märk rikkest.

Millal on tegu rikkega

Need on märgid, mille puhul sulatusautomaatika ei tule enam toime:

• jää ei kao ka pärast sulatustsüklit, vaid koguneb päevast päeva juurde;
• sulatustsüklid käivituvad pidevalt või lähevad järjest pikemaks;
• jää katab kogu soojusvaheti pinna või ventilaatori labad;
• välisüksuse all on paks jääplaat, mis tõstab seadet;
• siseüksus puhub jahedat õhku ja elektriarve on märgatavalt kasvanud.

Mida saad ise üle vaadata

Enne kui kutsud meistri, on mõned asjad, mille eest vastutab omanik ja mis lahendavad üllatavalt suure osa juhtumitest:

• Lumi ja jää seadme ümber. Katuselt langenud lumi või sula ajal tekkinud jääkoorik blokeerib õhuvoolu. Seadme ette, taha ja alla peab jääma vaba ruum.
• Sulavee äravool. Vaata, kas vesi saab seadme alt vabalt ära voolata. Ummistunud või külmunud äravool on kõige sagedasem põhjus, miks alla tekib jääplaat.
• Seadme kõrgus maapinnast. Liiga madalale paigaldatud välisüksus seisab talvel omaenda sulavees. See on paigaldusviga, mis tuleb välja alles esimesel märjal talvel.
• Lehed ja praht ribide vahel. Sügisel kogunenud praht vähendab õhuvoolu ja soodustab jäätumist.
• Filtrid siseüksuses. Ummistunud filter vähendab süsteemi tootlikkust, mis pikendab tööaega ja sellega ka jäätumist.

Kui need on korras ja jää ikka ei kao, ei ole enam tegu hooldusküsimusega. Külmaaine kogus, sulatusandur, sulatusautomaatika ja nelja käiguga ventiil on asjad, mida kontrollib mõõteriistadega külmutusseadmete spetsialist.

Kas vale koht või vale seade?

Korduv jäätumine on sageli paigalduse tagajärg. Välisüksus maja põhjaseinal, kuhu päike kunagi ei paista, kuivab aeglasemalt kui lõunaseinal. Seade katusest langeva lume alla või vastu maapinda paigutatuna kogub vett. Need küsimused on lahti kirjutatud paigalduse juhendis, ja neid on odavam arvestada enne paigaldust kui pärast.

Soojuspumba hooldajad ja paigaldajad

Soekodu ei hoolda ega remondi ise soojuspumpasid. Kui kontrollisid ülaltoodu üle ja jää ikka ei kao, vali sobiv firma ja saada talle päring meie kaudu või mine otse tema veebilehele.