Palkmaja soojustamine: tihenda kõigepealt, soojusta alles siis

Selle lehe tehnilised väited tuginevad Muinsuskaitseameti juhendile „Puitmaja seinte tihendamine ja soojustamine“ (muinsuskaitseamet.ee, loetud 22.10.2026).

Esimene samm on õhulekete leidmine

Palkmaja soojakadu ei sõltu ainult seina soojapidavusest. Muinsuskaitseameti sõnul tuleb tubade külmus ja suur soojakadu sageli välispiirete tiheduse ajapikku halvenemisest. Kontrollida tuleb põrandate, välisseinte ja lagede liitekohti ning akna- ja uksepiiteid.

Lekkekohad leiab küünlaga. Tee seda ahju kütmise ajal tuulise ilmaga: liigu süüdatud küünlaga piki põrandat, lage ning uste ja akende servi ja jälgi leegi võbelemist. Niiskunud ja praguline sein juhib soojust mitu korda paremini kui kuiv ja terve sein, mistõttu tasub enne välja selgitada ka niiskuse põhjus.

Tihendamine

Palkide ja plankude vahed ning aknaraamide ja uksepiitade ümbrus tihendati ehitamisel sambla või linatakuga. Linatakku võib seintele lisada ka praegu, kasutades tihirauda või mõnda muud laia ja õhukest, kuid mitte teravat tööriista. Peenemad praod põrandaservades ja laenurkades võib sulgeda liimpaberiga.

Millal lisasoojustust kaaluda

Alles siis, kui kõik tuult läbi laskvad praod on tihendatud ja toad on endiselt külmad. Enne tuleb teada seina soojapidavuse seis. Juhendi järgi on vana sõrestikseinaga puumaja soojusjuhtivus umbes 0,5 W/m²K ja palkmaja oma umbes 0,7 W/m²K. Võrdluseks vaata soojustuse paksuse juhendit.

Sõrestikseina saepurutäidise puhul kontrolli enne, kas saepuru on niiskuse mõjul kokku vajunud. Siis on seina ülaosa jäänud soojustuseta. Kahjustamata saepuru võib paigale jätta ja ülaossa uut lisada.

Väljast või seest

Puitmaja võib soojustada nii väljast kui seest. Muinsuskaitseamet toob välja kolm vahet:

• Väljast soojustamine katab välisseina külmasillad, parandab niiskusrežiimi ja vähendab läbipuhutavust.
• Kui uus soojustus rikuks hoone ajaloolist ilmet, tuleb väljast soojustamisest loobuda.
• Seest soojustamine vähendab ruumide pindala, kuid välisilme jääb samaks. Ajalooliselt väärtusliku interjööri korral seestpoolt ei soojustata.

Seest soojustamise ohud on põhjalikumalt lahti seletatud eraldi lehel.

Materjalid

Muinsuskaitseamet soovitab hingavaid looduslikke materjale, et maja oleks soojapidav ja tervislik. Juhend nimetab turbasammalt ja -põhku, linatakku, meriheina, õlgi, roogu, saepuru ja höövlilaastu ning kaasaegsetest kanepitakku ja tselluvilla. Tselluvilla omadused ja paigaldus on eraldi lehel.

Kui hoone on kultuurimälestis või asub muinsuskaitsealal, küsi enne tööde algust nõu Muinsuskaitseametilt.

Ventilatsioon pärast tihendamist

Tihe maja vajab kontrollitud õhuvahetust, muidu tõuseb niiskus ja puit hakkab kannatama. Vaata, kas maja vajab ventilatsiooni, enne kui tihendustöö lõpetad.

Soojustus- ja fassaadipaigaldajad

Soekodu ei paigalda ise soojustust. Küsi firmalt kogemust vanade puitmajadega.